esmaspäev, 20. november 2017

Koduloomad ja beebi

Meie väiksest perekonnast on beebiga harjumine kõige raskemalt läinud meriseal. Paratamatult ei saa ta enam nii palju tähelepanu kui varem ja ka tema öine uni on häiritud. Varem ruigas ta alati rõõmsalt kui me koju tulime, nüüd "laulab" ainult siis kui ma üksinda tuppa tulen. Ta on meil viimased aasta stabiilselt ühe kilogrammi ringis kaalunud, nüüd ta sööb vähem ja tundub palju hapram, kaalunumbrid näitasid ainult 790 grammi. Muidu on ta igati hea tervise juures. Oleme beebit ja siga koos ka sülle võtnud, ta saab aru, et hammustada ei tohi, ükskord limpsis isegi meie pisikese printsessi näppe, aga pigem tahaks ta kuskile kaugemale põgeneda kui beebiga sõprust sobitada.


Beebist vaimustuses on aga mu ema ja vanaema koerad. Ema koer valvab beebi voodi juures kui meie pisike printsess tudub ja õues jalutades longib rõõmsalt vankri kõrval. Teine koer on liiga energiline ja uudishimulik, teda me beebi lähedale pole lasknud. Ainult õues olles on kuulnud kuidas printsess vankris nutab ja on selle peale meeletult haukuma hakanud ja üles alla hüppama nagu arvates, et see on mingi uus ja huvitav mänguasi mis häält teeb.

Vanaema koerad võistlevad kumb saab beebile lähemal olla ja ei jää minust sammugi maha kui mul beebi süles on. Ühel koeral on jalad haiged ja tavaliselt vajab ta trepist üles minekuks abi, samuti diivanile hüppamiseks. Kui beebi on külas saab ta ise joostes trepist üles ja hüppab diivanile ka kui väga tahab, imeline tervenemine.

Kindlasti on beebil suuremaks saades huvitav meie lemmikloomadega sõbrustada ja ma kujutan ette milline möll lahti läheb kui ta juba roomab ja ise koeri taga ajama hakkab.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar