kolmapäev, 29. november 2017

Langesin ka "musta reede" lõksu

Ma pole varasematel aastatel "musta reede" kampaaniaid ja sooduspakkumisi tähele pannud, aga nüüd linnas elades ja pidevalt erinevatest kaubanduskeskustest mööda kärutades jäid ohtrad reklaamid silma ja astusin sisse Lindexi poodi, et meie pisikesele printsessile riideid vaadata.

Praegu kannab ta nii 56 kui ka 62 suuruses rõivaid. Enamus 56 suuruses asjad hakkavad väikseks jääma ja järjest enam saab selga panna number suuremaid pükse ja bodysid. Mulle meeldib asju ette varuda, mitte avastada ühel hommikul, et beebile pole midagi sobivat selga panna. Seekord vaatasingi poes riideid suurusele 68 ehk tooteid, mida peaks printsess kanda umbes 6. - 9. elukuul.

Lindexis meeldid mulle see, et peaaegu alati on tudukombedele kampaania kolm kahe hinnaga ehk maksta tuleb vaid kahe kallima toote eest ja kolmanda saab niisama. See on muudele riietele vist ka, aga ma olen alati nii tudukaid ostnud. Mulle meeldivad Lindexi tudukombed sellepärast, et öösiti on neid hea lihtne ära võtta tänu topeltluku süsteemile ja mähkme saab kiirelt vahetatud. Trukkidega kombel panen pimedas sageli mõne truki valesti ja pean viga otsima hakkama.

Ostsime siis 3 tudukombet, ühe kleidi ja kaks body ning "musta reede" hinnavõit oli 29,98.

Olen Bredenkidsi kodulehelt vaadanud nende uut kollektsiooni ja see on mulle väga sümpaatne, samuti on meriinovoodriga riided sügistalvisel perioodil kindla peale minek. Kui nägin, et kõik täishinnaga tooted on "musta reede" puhul - 30%, siis tegin kohe tellimuse ära.

Tellisin meriinovoodriga beebikombeka 62/68 suuruses. Kuna kombekal on pikad soonikud, siis loodetavasti saab meie printsess seda kanda terve talvise perioodi. Ma arvan, et autosõitude ajaks on see parim valik. Meie printsessile kingiti hiljuti lambanahast soojakott,sinna alla sobib see kombe ideaalselt talvel kärutamiseks.



Kodulehel on info, et meriinovillane kombekas on parim esimese kihi riietus külmal ajal kuna reguleerib kehatemperatuuri ja hoiab beebi soojas. Kui laps peaks paksude õueriiete all higistama, imab meriino niiskuse endasse, kuid ei muutu samal ajal niiskeks ning lapsel ei hakka külm.

Kokkuvõtvalt võib siis öelda, et langesin ka "musta reede" lõksu, aga kaup on aus ja vajalik.





esmaspäev, 27. november 2017

3-kuuse lapse mänguasjad

Meie peagi 3-kuuseks saavale väiksele printsessile on kingitud juba omajagu mänguasju ning vanaema juurest kapist on välja otsitud ka kõrinad ja lelud millega mina ise 30 aastat tagasi beebina mängisin.

Hetke lemmikuks on tal aga üllatus üllatus hoopis oma käed. Ta üritab pidevalt tervet rusikat suhu toppida, kuigi see ei mahu. Käed on viimastel nädalatel koguaeg ilased. Nii naljakas on hommikul selle peale ärgata, et kuulen kuidas ta valjuhäälselt sõrme lutsutab. Voodi küljes on voodikarusell, seda ta veel vaadata ei oska, aga talle meeldib sealt tulev muusika. Kui sipleb voodis ja magama jäämine ei taha kuidagi õnnestuda, siis nii mõnigi kord on muusika une ja rahu toonud.

Voodis on meie beebil jänku kaisukas, varem ei teinud ta sellest üldse välja, aga nüüd peab see magama jäädes käeulatuses olema. Tal on olemas ka Minni hiir, kellega ta siis päevasel ajal jutustab.

Lamamistoolis meeldib printsessile väga aega veeta. Sinna on teda hea asetada kui on vaja ennast riietada või hambaid pesema minna, pesu kuivama panna või süüa teha. Hommikuste jutustamiste ajal istub ta ka toolis, mina kiigutan ja tema räägib ja naerab. Lamamistoolile saab külge panna ka rippuvaid mänguasju täis mängukaare, talle meeldib seal olevat raamatut krõbistada ning delfiinidele rusikaga virutada ja neid kiikuma panna.

Puslematile paneme teda päevas mitu korda. Seal harjutab ta kõhuli olles pea tõstmist ja pööramist ning selili olles üritab ennast keerata. Vahel lamab seal niisama ja vaatab toas ringi või sobitab meriseaga tutvust.



Kui mänguasjadest rääkida, siis meie beebile meeldivad krõbisevad mänguasjad ja häält tegevad kõristid. Kõristeid ta ise veel eriti teadlikult haarata ei oska. Kui neid talle pakun, siis vahel saab kogemata kätte võetud ja kui need kõrisevad, siis teeb üllatunud nägu või naeratab.



Oball on üks lemmikuid sellepärast, et seda on tal kõige lihtsam haarata, suhu tahaks seda samuti panna, aga kuna see on nii suur, siis ei mahu kuidagi. Ta võib seda mitu korda käest maha visata ja naeratades vaadata, kuidas ma palli diivani alt kätte üritan saada.

Tegelustekk pole meil siiani väga palju kasutust leidnud, varsti on plaanis minna närimisrõngaid vaatama.










reede, 24. november 2017

Noore ema unetunnid

Usun, et kui äsja emaks saanud naiste seas teha küsitlus ja uurida, millest nad unistavad, siis enamus vastaks, et pikast magusast unest. Ma olen eluaeg unekott olnud, uinumisega pole kunagi raskusi olnud ning kui ma magan, siis ei sega mind miski. Ei kuule ma tänavalt kostvat müra ega häiri mind kõrvaltoast tulev teleka heli või inimeste jutuvada. Pole mul olnud ka harjumust ega vajadust öösiti vetsus käia.

See kõik muutus, siis kui ma rasedaks jäin. Magama jääda oli raske, sest õige asendi leidmine võttis aega. Olles veidi aega maganud tuli iga öö meeletu pissihäda peale. Peale vetsus käiku tagasi voodisse jõudes pidin unesegasena nii mõnigi kord mõtlema, kas ma ikka käisin vetsus, sest jälle oleks nagu häda. Hommikuti ärkasin varakult, kord valutas puus kord olid lihased lihtsalt kanged või ajas mind voodist välja hoopis kohutav näljatunne.

See pidev ärkamine ja taasuinumine treenis mind hästi selleks, et ma öösiti oma beebit kuuleksin. Nüüd ärkan ma liigagi hästi üles, lausa iga krabina ja häälitsuse peale. Magan siis kui saab mitte siis kui tahaks. Näiteks õhtuti kui beebi on uinunud peab tihti valima, kas veeta mehega koos aega või minna ka ruttu magama, et veidigi rohkem saaks unetunde nautida.


Nüüd kus meie pisike printsess saab varsti 3-kuuseks olen ma sellise segase unegraafikuga harjunud ja ei tunne ennast enam nii väsinuna. Mõni õhtu uinumegi koos kell üheksa ja teinekord alles ärkame hommikul kell üksteist. Kodused toimetused ei jookse ka eest ära, ma ei pea ju neid kohe hommikul usinalt tegema asuma.

Õnneks on meie pisike printsess kaunis hea unega. Kui alguses ta ärkas ja vajas süüa iga kahe tunni tagant, siis nüüd ärkab öösiti hoopis kolme kuni viie tunni tagant. Sekka juhtub muidugi ka selliseid öid, kus me ei maga peaaegu üldse ning mõistatame, mis meie beebit vaevab, aga see on õnneks harva.

Ja kui hommikul vaatan seda ringutavat ja ärkavat beebit, kes mind nähes laialt naeratab, siis kaob uni üldiselt ära. Olla sellise pisikese armsa beebi emme on niivõrd suur kingitus. Küll tulevikus jälle kauem magada jõuab.

Huvipärast vaatasin kui palju on uneaega beebi kasvades juurde tulnud. Andmed pärinevad mu nutikellast ja siia sisse on siis arvestatud ka kõik päevased uned ja tukkumised.

1. elunädalal und keskmiselt 4 tundi ja 16 minutit
2. elunädalal und keskmiselt 7 tundi ja 11 minutit
3. elunädalal und keskmiselt 7 tundi ja 40 minutit
4. elunädalal und keskmiselt 7 tundi ja 56 minutit
5. elunädalal und keskmiselt 7 tundi ja 1 minut
6. elunädalal und keskmiselt 7 tundi ja 4 minutit
7. elunädalal und keskmiselt 8 tundi ja 5 minutit
8. elunädalal und keskmiselt 8 tundi ja 27 minutit
9. elunädalal und keskmiselt 9 tundi ja 11 minutit

Unega on nüüd päris hästi, järgmisena pean käsile võtma oma kehalise vormi parandamise ja kehakaalu vähendamise. Tunnen, et minus on jälle olemas energia, mida treenides kulutada.

neljapäev, 23. november 2017

Enne uut aastat ei tasu beebivankriga toidupoodi ronida?

Ma üldiselt ei käi oma beebiga poodides, sest praegusel aastaajal on ta vankris kombekaga ja kaubanduskeskustes on palav. Vankris ta alati magab ja ma ei taha kombet ära võtta, sest siis ta ärkaks üles, aga jättes oma pisikesele printsessile kombeka selga, hakkaks tal palav ja pärast kaubanduskeskusest väljumist võib ta külmetuda kui on sees higistanud.

Tõsi, toidupoes me käime koos peaaegu iga päev. Olen varem alati valmis mõelnud, mida on vaja osta ja soppamine võtab maksimaalselt kümme minutit. Viimasel nädalal on aga ostlemine väga keeruliseks muutunud - vahekäikudes pole vankri jaoks ruumi. Igale võimaliku ja ka võimatusse kohta on kerkinud kommikarpide virnad, piparkookide mäed ning suured alused veinide ja glögidega. 

Eriti kitsas oli Zeppelini Maximas. Peale paari minutit manööverdamist ma lihtsalt loobusin. Õnneks mu kodupoes Konsumis on veel veidi liikumisruumi ning Veeriku Selveris ei pidanud ma ka kaupa ega inimesi rammima, et ostud tehtud saaks, aga liigelda on ka nendes poodides tavalisest keerulisem. Ma mõistan kaupmehi, kuhugi tuleb see jõuluträni ju panna, mis mõnusalt käivet kasvatab.

Pigem hakkasin mõtlema, kui väga tahaksin nädala toidukraami koju tellida. Tartu on ikkagi kaunis suur linn, aga ju siis inimesed ei tunne sellisest teenusest puudust, sest seda põhimõtteliselt pole. 

Toitu saab koju tellida erinevatest restoranidest ja pubidest Tellitoit kaudu ja Wolti kaudu, aga toidupoest toob Tartus kauba koju vist ainult Poestkoju firma. Transporditasu on mõistlik 1.90, aga toodetele on päris suur juurdehindlus tehtud. 

Harjumaa inimesed võivad õnnelikud olla, Coop epoest saab tellimuse esitada, hinnad samad, mis poes ning transport tasuta. Ka Primsast saavad pealinna inimesed toidu koju kätte tellida.

Millal küll Tartusse sellised teenused laienevad?




kolmapäev, 22. november 2017

Dekreet ja koju jäämine, kui töö on midagi enamat kui pelgalt sissetulekuallikas

Mul ei olnud raseduse ajal hirmu, kuidas me lapsega hakkama saame. Minu suurim kartus oli muidugi sünnituse ees, aga veel kartsin ma seda, kuidas ma suudan olla ilma töötamata. Kuidas ma jätan maha oma klassi noored, trennilapsed ja kõik teised lapsed ja kalliks saanud kolleegid ega astu igal hommikul koolimaja uksest uniselt ent rõõmsameelselt sisse.

Ma teadsin juba lapsena, et tahan tulevikus õpetajaks saada. Spordita ei kujutanud ma oma elu ette ja lastega tegelemine tuli ka hästi välja. Töö on minu hobi, kirg ja lemmik ajaviide.

Dekreedi kuupäevaks valisin viimase päeva, mida üldse valida sai. Teised treenerid naersid, et raudselt lähen kohe peale koju jäämist sünnitama, sest ma ei oska niisama ilma tegevuseta olla. Nali osutus mingis mõttes reaalsuseks, olin 9 päeva kodune ja kümnendal dekreedi päeval asetatigi mu kätele juba meie üliarmas printsess.

Mul kulus kaks kuud harjumiseks, et ma ei loeks iga päevaselt töömeile, mis mu postkasti endiselt tulevad, kuna ma olen kirjasaajate listis. Ma endiselt mõtlen tihti oma trennilastele ja klassile, aga ma tean, et nad on heades kätes ja ma ei pea nende pärast muretsema. Saan lihtsalt rõõmustada kui nad mulle kirjutavad ja oma edusammudest ja võitudest, vahel ka muredest ja tagasilöökidest teada annavad.

Pisike printsess on iga päevaga järjest asjalikum ja aina kauem päeval üleval, seega kulub kogu  mu tähelepanu ja võhm tema kasvatamisele, tööelu tundub sellise kauge teise maailmana, millest siiski on meeldiv vahelduseks eemale astuda ja omas rütmis kulgeda. Ei ole tunnet, et pidevalt on kiire, vahel magame koos mehe ja beebiga kõik koos hommikul poole üheteistkümneni. Rohkem aega on pere ja sugulaste jaoks. Tänaval vaatan kiirustavaid inimesi, kes tööle, kes kooli. Meie ise kulgeme vastavalt tujule, kas aeglases kärutamisrütmis või teen vankrit lükates kiirkõndi, et väljas olemine oleks ka trenni eest. Vahel harva on kindlaks kellaajaks kuskile minna, enamasti mul ei tule esimese hooga meeldegi, mis nädalapäev parasjagu on.

Aga ma igatsen teid ikka. Elan teile lihtsalt eemalt kaasa :)


Appi, sa külmetad beebi ära!

Viimastel nädalatel on talv lähenenud ja vahel on õues ka miinuskraade või siis on küll soojem, aga  on vastikult sombune ja väga niiske. Paratamatult on vist igal esmakordselt emaks saanud naisel peas küsimused: "Mida ma lapsele õue selga panen? Kas tal on külm? Kas ma panin ta liiga paksult riidesse, äkki mu beebi higistab?"

Ma olen igakord õuest tuppa tulles katsunud oma beebi kukalt, siiani on ilusti soe olnud, seega ma eeldan, et olen suutnud niiöelda riietumisega märki tabada. Õnneks pole meie pisike printsess veel haige olnud ega nohu käes piinelnud (sülitan kolm korda üle õla). 

Mulle on teinud suvalised inimesed korra perearstikeskuses ja korra liftis märkuse, et mu laps on nii paljas. Samuti on paar teretuttavat maininud, et kas ma last ära ei karda külmetada. 

Mis ma siis oma beebile õues käiguks selga panen? Täna oli väljas -2 kraadi ja me kärutasime kaks tundi. Seljas oli mu printsessil pikkade käistega body, kinnise jalaosaga püksid, jakk ja sokid.


Kombekas ja meriinovillast müts.


Vankris all lambanahk ja beebile peale panekuks kaks tekki.


Mõne arvates kindlasti liiga paksult ja teiste arvates jällegi liiga õhukeselt riides, aga meie beebi jaoks täpselt paras.


esmaspäev, 20. november 2017

Koduloomad ja beebi

Meie väiksest perekonnast on beebiga harjumine kõige raskemalt läinud meriseal. Paratamatult ei saa ta enam nii palju tähelepanu kui varem ja ka tema öine uni on häiritud. Varem ruigas ta alati rõõmsalt kui me koju tulime, nüüd "laulab" ainult siis kui ma üksinda tuppa tulen. Ta on meil viimased aasta stabiilselt ühe kilogrammi ringis kaalunud, nüüd ta sööb vähem ja tundub palju hapram, kaalunumbrid näitasid ainult 790 grammi. Muidu on ta igati hea tervise juures. Oleme beebit ja siga koos ka sülle võtnud, ta saab aru, et hammustada ei tohi, ükskord limpsis isegi meie pisikese printsessi näppe, aga pigem tahaks ta kuskile kaugemale põgeneda kui beebiga sõprust sobitada.


Beebist vaimustuses on aga mu ema ja vanaema koerad. Ema koer valvab beebi voodi juures kui meie pisike printsess tudub ja õues jalutades longib rõõmsalt vankri kõrval. Teine koer on liiga energiline ja uudishimulik, teda me beebi lähedale pole lasknud. Ainult õues olles on kuulnud kuidas printsess vankris nutab ja on selle peale meeletult haukuma hakanud ja üles alla hüppama nagu arvates, et see on mingi uus ja huvitav mänguasi mis häält teeb.

Vanaema koerad võistlevad kumb saab beebile lähemal olla ja ei jää minust sammugi maha kui mul beebi süles on. Ühel koeral on jalad haiged ja tavaliselt vajab ta trepist üles minekuks abi, samuti diivanile hüppamiseks. Kui beebi on külas saab ta ise joostes trepist üles ja hüppab diivanile ka kui väga tahab, imeline tervenemine.

Kindlasti on beebil suuremaks saades huvitav meie lemmikloomadega sõbrustada ja ma kujutan ette milline möll lahti läheb kui ta juba roomab ja ise koeri taga ajama hakkab.


teisipäev, 14. november 2017

Millega pesta beebiriideid?

Juba raseduse ajal tundsin kuidas ma muutun ökomaks kui seni olin olnud. Tegin tervislikumaid valikuid nii toidu, ilutoodete kui ka kodukeemia osas. Nüüd kus meie beebi on sündinud on see tunne veel tugevam, pakkuda oma pisikesele printsessile ainult nahasõbralikke ja puhtaid tooteid. 

Juba enne beebi sündi kui tegelesin temale varutud riiete pesemisega googeldasin enne, et leida pesupesemiseks parim vahend. Bio4you ökopoest leidsin pesugeeli, mis mõeldud spetsiaalselt beebiriiete pesemiseks. Pesugeel on loodud just lapse õrna nahka silmas pidades. Liitrine pudel maksis 8,99 ning meil jätkus ühest pudelist peaaegu kolmeks kuuks. Kuna vahend tegi pesu ilusti puhtaks ja mulle meeldib selle lõhn ning mis peamine, printsessil ei tekitanud see vähimatki nahaärritust, siis tellisin seda geeli juurde ja pesen ka edaspidi tema pesu selle tootega.


Varem kasutasime ise Miniriski pesupulbrit, aga vahetasime vahelduseks selle välja lavendli lõhnalise pesugeeli vastu. Teeb riided väga puhtaks ja lavendli lõhn on mulle alati meeldinud. Kuna ma seal epoes juba ostlemas olin, siis ostsin ka sidrunilõhnalise rasvaste pindade sprei, esimese kasutuskorra järel võin öelda, et pliit sai rasvast puhtaks ja köögis on mõnus sidruniaroom.



Neil on tootevalikus ka plekieemalduspulber beebipesule ning beebitarvete universaalsprei, aga neid tooteid pole ma katsetanud nii et ei oska soovitada.

pühapäev, 12. november 2017

Esimene isadepäev

Esimene isadepäev võiks olla selline sündmus, mis värskele issile ehk mu mehele hästi meelde jääks ja positiivseid emotsioone pakuks. Tegelikkuses algas see pühapäev meil kaunis magamata ööga, sest pisike printsess ei tahtnud eile kuidagi magama jääda ja tal oli tekkinud üleväsimus, mis väljendus valjuhäälses nutus. Hommikul nelja aeg õnneks uni siiski niitis ta jalust ja me saime üheksani magada, siis pidi mees ülikooli minema. Printsessil oli tähtsa päeva puhul seljas body kirjaga "Issi väike inglike".



Meie printsessiga käisime toidupoes ja olles tagasi kodus valmistasin õhtuks küpsisetordi, pisike printsess oli ka köögis, istus oma lamamistoolis ja tukkus seal, aga päris magama ka ei jäänud. Kui issi koolist tuli sõime torti ja kinkisin talle meie beebi pildiga võtmehoidja. Tahtsin sellist väikest sümboolset kinki, mis samas tuletaks ennast iga päev meelde.


Ma arvan, et mu lapsel on väga vedanud, tal on parim isa keda endale tahta. 

reede, 10. november 2017

Beebi ööuni ja soolalamp

Ma ei saa kurta, et meie 2- kuune pisike printsess eriti unetu oleks. Tõsi, nädalas on tavaliselt üks selline päev ikka, kus ta on üleväsinud ja seetõttu ei suuda ka magama jääda ja nutab palju. 

Kui ta veel lutisõber ei olnud siis oli palju keerulisem. Ärkas näiteks kell 2 öösel, sõi ja enam magama ei jäänud, ei nutnud ka eriti, aga oli väga ergas ja võis kaks kuni kolm tundi üleval olla, enne kui taas unne suikus. Mul endal oli ikka väga uni ja päris raske oli silmi lahti hoida ning teda süles hoida ja kussutada, hüpitada ja mida iganes teha, et beebi oleks rahulik.

Hakkasin mõtlema, mida saaksime teha, et ta kiiremini taas unne jääks. Meil on magamistoas neli erinevat lampi, aga ühegi kasutamine öösel ei tundunud päris hea. Liiga ere valgus või valguse muudatus ja printsess kohe ärkvel ja vaatab suurte silmadega otsa. Laenasin emalt soolalambi, see on piisavalt hämara valgusega, aga siiski on toas nii palju valgust, et näen mähkme ära vahetada ja beebit toita ning vajadusel tal riideid vahetada. Paneme soolalambi juba õhtul ühte toa nurka põlema.
See toimis, beebi jäi palju kiiremini taas unne. Lisaks peetakse soolalampi ka tervisele kasulikuks.



Kui meie beebi avastas, et lutt on täitsa hea asi ja rahututel hetkedel on nõus seda lutsutama, siis läks asi veel lihtsamaks. Nüüdseks ärkab ta öösel umbes kolme kuni nelja tunni tagant. Vahetan soolalambi valgel mähkme, annan talle süüa ja tõstan ta tema võrevoodisse tagasi. Kui ta on väga väsinud jääb ta kohe magama, kui ta ringi siputab, siis panen talle luti suhu ja viskan ise taas mehe kõrvale meie voodisse pikali. Tavaliselt pean umbes 5 - 10 korda uuesti printsessile lutti suhu panema, aga ta on rahulik ja ma ei pea teda enam tunde süles kussutama. Kui ta jääb magama, siis mingil hetkel sülitab ta ise luti suust välja.

Viimase ööune ajaks võtan ta meie juurde voodisse endale kaissu, siis pole mingit lutti vaja. Sööb kõhu täis ja poeb tihedalt külje alla ja jääb kaunis ruttu magama. Voodist tõuseme nüüd hommikul üheksa või kümne ajal. 


Kui üldse ei viitsi kärutama minna...

Mõnel päeval on väsimus, tüdimus, jõuetus või paha tuju ja üldse ei viitsi õue minna. Tavaliselt on sellisel laiskuse ja tülpimuse päeval ka väga vihmane või lihtsalt "hall" ilm. Meie pisikesele printsessile meeldib väga õues olla ja ma olen siiani lähtunud põhimõttest, et ma ei saa oma beebit jätta millestki talle väga meeldivast ilma lihtsalt sellepärast, et olen laisk või pahas tujus. Seega ükskõik mis ilmaga, aga iga päev veedame vähemalt tunnikese õues kärutamas, tavaliselt ikka siiski kauem kui 60 minutit. Õues olles kaob väsimus ja liikumine ning värske õhk on endalegi ju hea, mitte ainult beebile. 

Kuidas ma siis motiveerin ennast ikkagi alati õue minema? Näiteks täna ei olnud ka eriti viitsimist minna, õues kergelt vihmane ja päikesest võib ainult unistada, selline pimedus päev otsa. Sellistel päevadel valin jalutamiseks sellise marsruudi või sihtkoha, kus ma pole varem käinud. 

Tavaliselt jalutame kesklinnas, Emajõe ääres, Supilinnas ja Tähtveres ning Toomemäel, täna suundusime hoopis mööda Roosi tänavat Tagurpidi maja ja ERMini. Ma polnud sealt kaudu kunagi liigelnud, väga hea lai kõnnitee oli käruga liikumiseks. Seal rajoonis veel Raadi park, mida teinekord plaanis uudistama minna. 



Kindlasti on mul veel avastamata kohti, mida teinekord kärutades vaatama läheme. 9 kilomeetri pikkust Emajõe ringi pole me ka veel siiani täies mahus läbinud. Koju jõudes olid põsed mõnusalt roosad ja sammulugeja näitas 10700 sammu. 

Beebide kokkutulekul

Käisime pisikese printsessiga septembribeebide kokkutulekul, kohal oli paarkümmend emmet oma beebidega. Püüdsin ajastada nii, et printsess enne minekut kõhu täis sööks, et seal nälg koos suure nutuhooga peale ei tuleks. Mu plaan edenes hästi, tagasilöök tuli siis kui peoriided selga saime, just siis oksendas ta enamus söögist välja ja ta juuksed olid ka kukla tagant kõik piimased. Kuivatasime siis ruttu ja panin talle puhtad riided. 

Kuna kokkutulekuks renditud ruumid asusid mõnusalt meie kodu lähedal läksime sinna kärutades. Jalutasin sinna viis minutit, printsess suutis selle ajaga muidugi uinuda ja teda ei äratanud ka minu posserdamine, et tal kombekas ja müts seljast võtta. Asetasin ta vaibale tuttu ja tema kokkutulek mööduski magades. Mitmed emad küsisid kuidas ta sellises lärmis ja suminas nii rahulikult magab, mis ma oskan öelda, ju tal siis oli hea uni.

Kõik võtsid midagi näksimist kaasa ja teed juues oli tutvustusring, kus saime aimu mis elualade ja kui kogenud emmedega tegemist on. Oli vahva seltskond, kokkuhoidev ja rõõmsameelne. Kohtumise lõpus asetasime beebid ringi ja tegime ühispilte ka.

Meie printsess ärkas üles just pildistamise ajaks. Vaatas suurte silmadega ringi, ju oli tal ka huvitav nii paljusid tittesid näha. Pärast veel emmede ja beebide ühispilt ja oligi aeg koju tagasi kärutada.

Ja mida tegi meie printsess kui peale mitme tunnist uinakut kärusse sai, jäi muidugi uuesti magama. Mulle ja mehele meeldib hommikuti kaua magada kui võimalust on, äkki meie laps naudid ka tulevikus pikki ööunesid. Loota ju võib.

neljapäev, 9. november 2017

Pisike printsess juba 2-kuune

Käisime täna pisikese printsessiga perearstil ülevaatusel. Kuuga on ta meil kosunud 1,2 kilogrammi ja kasvanud kolm sentimeetrit, ehk siis uued ilunumbrid on 5370 grammi ja 57 sentimeetrit. Kõik vastas normidele. Alguses tegi rotaviiruse vaktsiini peale veidi haput nägu, aga pärast hakkas meeldima see magus löga, mida suhu tilgutati.

Pisikesele printsessile meeldib:
  • vannitamine ja vesi - vesi on sõber, eriti tore on vanni saada, aga ka kraani all pepu pesemine on meeldiv. Vannitades vahel pritsib juba päris usinalt.
  • õues olla ja ringi kärutada - ükskõik, mis tujus või kui jonnisena me õue läheme, õues saabub alati rahu ning käru on parim koht uinakuteks. Ükskõik kas kärutame tunni või kolm, meie printsess alati magab.
  • kaisus magada - viimane hommikune uni on alati kaisus ja võib kesta ka neli tundi, müstika. Oma voodis on varahommikune uni vahel ainult tunnike.
  • süles olla - see meeldib vist küll kõikidele beebidele.
Puslematil kõhuli olles ei taha veel väga hästi pead üleval hoida, aga kui süles kõhuli panna siis tõstab kohe pea ülesse ja vaatab tõsiselt otsa. Naeratab ta meil kaunis harva ja alati ootamatult. Printsessile meeldib lamamistoolis olla ja sealt meid jälgida. 

Jumal tänatud, aga gaasid ei kimbuta beebit enam peaaegu üldse, saab rahus ja mõnuga puuksutada, ilma punnimata. Autos turvatoolis ka siiani alati maganud. Tänu sellele julgesin ka pikema autosõidu ette võtta ja käisin töö juures beebit tutvustamas. Lärmakas koolimaja ei häirinud teda üldse, vaatas suurte silmadega ringi ja lasi ennast mõnuga väntsutada.

Unega on enamasti hästi, kõige pikemad tudumised on neli tundi jutti, aga tavaline öörütm on selline 3 tundi und ja siis ruttu ruttu süüa vaja. Süües ahnitseb vahepeal meeletult ja ajab päris palju piima tagasi. Vahepeal see mure läheb juba üle, aga siis on jälle tagasi. Päris tüütu on tunni aja jooksul kolm korda beebil riideid vahetada, sest kõik on lihtsalt piimast ligumärjad ja vajavad vahetamist.  Nüüd kus talle on lutt meeldima hakanud on teda öösel lihtsam peale söömist taas magama saada. 

Uuel elukuul hakkame käima beebide võimlemises ja usun, et ta hakkab meil järjest rohkem ümbritseva maailma vastu huvi tundma ja mänguasju avastama.

kolmapäev, 8. november 2017

Kahe kuu sünnaks gaasivaludest priiks

Rasedana lugesin erinevaid beebiblogisid ja jäi meelde, et peale sündi esimene tõsisem võitlus saab olema gaasivaludega. Nii läks ka meil. Esimene poolteist elunädalat seda muret meil ei olnud, siis mässasime ja muretsesime  kõrge bilirubiini ning piisava kaalukasvu pärast. Aga teisel elunädalal olid gaasid platsis ja oi kui raske on vaadata oma väikest printsessi, kes elu eest punnitab ja nutab 15 minutit jutti ja saab alles seejärel väikse hädise puuksuga hakkama.

Lugesin erinevaid raamatuid ja googeldasin hoolega, et leida nippe ja trikke kuidas oma beebit aidata. Meie väikest printsessi aitas kõige enam kõht kõhuvastas kontakt ehk ta lamas tunde minu või mehe kõhul ja me võimlesime ka igapäevaselt mitmeid kordi. 

Youtubis on selline vahva video gaasivalude leevendamiseks. Meie beebile meeldis nendest harjutustest kõige rohkem ufo asendis kiikumine.



Alguses kasutasime gaasirohuna Espumisani, aga see ei aidanud. Järgmisena proovisime Cuplatoni ja see parandas kohe asja, kõht ei olnud enam nii kõva´ja puuksud tulid paremini. 

Samuti vahetasime välja d-vitamiini, nüüd annab beebile tervisepüramiidi d-vitamiini ja need sobivad hästi. Ikka ulmeliselt suure summa võib apteeki jätta kõiki neid gaasirohtusid ja vitamiine katsetades ja oma beebile kõige sobivamat otsides.

Oma toitumist proovisin ka hoolega jälgida ja ei söönud imetamise loengus gaaside tekitajana nimetatud asju, näiteks vältisin tsitruselisi, gaasilisi jooke, õunu, püüdsin mitte liialdada sibula ja küüslauguga jne. Vahepeal oli juba täitsa stress ja tunne, et ma söön koguaeg valesti ja sellepärast mu väikseke peab piinlema. Näiteks sõin ühel päeval pirni ja tal olid peale seda räiged gaasid ja suured nutuhood. Mingi hetk läks söögiisu üldse ära, aga teadvustasin endale, et pean mitmekülgselt sööma muidu võib piim rinnast ära kaduda. 

Kui meie beebi sai 7. nädalaseks hakkas ta järjest rohkem puuksutama, aga sellele ei eelnenud nuttu, siplemist ja punnitamist. Lihtsalt lamab rahulikult ja puuksud tulevad, ei mingit piinlemist. Ma lugesin, et gaasid kimbutavad beebisid umbes kolmanda elukuuni, mis saab meil selle vastu olla, et ta neist varem jagu sai. Ainult puhas rõõm, loodetavasti tagasi ka ei tule.



kolmapäev, 1. november 2017

Eesti BabyBox

Soomes populaarne babyboxi idee on jõudnud ka Eestisse. Tellisin Eesti beebiriiete boxi 3. - 6. kuu vanustele tüdrukutele.

Mida see box siis sisaldas?

Pakis oli pikkade käistega pluuse ning lühikeste käistega pluuse.


Sokid, kindad ning talvemüts.


pikkade käistega body, lühikeste käistega body, käisteta body, sukapüksid, tatipõll.


Kleit ja retuusid.


Tudubody ja dressipluus.


Üldiselt jäin boxiga rahule, asjad on ilusad ja 100% puuvillasest kangast. Ma ei tea ainult miks mul oli arvamus, et kui on Eesti box, siis on karbis asjad Eesti tootjatelt ja disaineritelt.

Neil on veel mitmeid erinevaid babyboxe müügil, valikuga saab tutvuda facebooki lehel.