teisipäev, 26. september 2017

Bilirubiini tase liiga kõrge - beebi kollane

Veetsime 3 ööd TÜKi perepalatis, pisike printsess enamasti magas, mina ägasin oma õmbluste valu käes ja mees hoolitses vapralt meie mõlema eest. Kolmanda päeva lõunaajal viimasel lastearsti ülevaatusel tuli välja, et beebi bilirubiini tase on veidike liiga kõrge, sellepärast ta ka natuke kollakaks muutunud. Saime siiski samal päeval ehk laupäeval koju, aga lubadusega, et esmaspäeva hommikul läheme tagasi, et pisikeselt printsessilt uus vereproov võtta ja vaadata kuidas bilirubiini tase on muutunud.
Esmaspäeval saab vereproov ilusti antud, beebi magab selle magusasti maha. Edasi tuleb kaks ärevat tundi oodata, kas helistatakse või mitte. Kahjuks siiski helistatakse ja öeldakse, et peame kohe lastehaiglasse minema, pisike printsess peab mõned päevad sinise valguse käes päevitama.
Ma polnud varem seal lastehaiglas käinud, päris masendav, kuidas seal on aeg seisma jäänud ja remonti nägi see maja viimati ei tea millal. Maja võib olla väsinud ja kulunud, aga seal töötavad äärmiselt toredad ja abivalmid inimesed. Saame endale super raviarsti ja kõik viie vahetuse õed kellega kokku puutume on samuti super vahvad.
Meie beebi bilirubiini tase on haiglasse minnes 341, mis on selgelt liiga palju. Algab karm reziim, 3 tundi päevitamist, siis söömine, kaalumine, mähkme vahetus ja uuesti sinise valguse alla. Nii ööpäev läbi. Kirjutan pidevalt üles näite, palju on beebi kehatemperatuur, palju kaalub mähe, palju kaalub beebi enne söömist ja peale söömist, kui palju süüa andsin jne. 
Teisel päeval on bilirubiini tase langenud ja kolmandal päeval on see juba kõigest 221 ja me saame lõpuks tagasi koju. Ka ultraheliga tehtud aju ja kõhu uuringud on kõik korras ja enam pole hinges nii suur mure. 
Paar päeva kodust elu ja suundume jällegi lastehaiglasse verd andma, et näha kas bilirubiini tase on tõusnud. Meie pisike printsess on nii vapper, tase on langenud 207 peale ja beebi ei vaja edasist jälgimist, kuulutatakse terveks. Super!

Pärast loen, et umbes 60 % enneaegsetest (sündinud enne 37. rasedusnädalat) ja ligi 20 % ajalistest vastsündinutest areneb esimesel elunädalal märgatav naha kollasus.
Kui vastsündinu nahk muutub kollaseks enne 24 tunni möödumist alates sünnist, on enamasti tegemist haigusega. Kuni kahe nädala vältel alates tedisest elupäevast esineb aga normaalne nahakollasus. Õigeaegse raviga möödub haigus hästi.
Vere punaliblede hulk sünnil on suur, samuti on punavereliblede eluiga tavalisest mõnevõrra lühem. Seega tuleb vastsündinu maksal taluda 2-3 korda suuremat koormust kui looteperioodil, et punaliblede lagunemisel vabanevat bilirubiini ehk organismist väljutada. Asjaolu, et mõnedel muidu tervetel ja normaalsetel vastsündinutel areneb nn. füsioloogiline ikterus ja teistel mitte, ongi tingitud eelkõige maksa erinevast bilirubiini väljutusvõimest.

Esimene ja efektiivne ravimeetod on fototeraapia ehk valgusravi. Sinise valguse toimel tekib nahas bilirubiini selline vorm, mis eritub kergesti soole ja neerude kaudu ja ei ole mürgine. Fototeraapiat tehakse nii kaua, kuni bilirubiini tase on püsivalt madal. Fototeraapia ajaks pannakse laps kuvöösi ehk inkubaatorisse, milles hoitakse lapsele sobivat temperatuuri ja niiskust, samuti saab seal last hästi jälgida valgusravi ajal sageli tekkiva nahakuivuse ja vedelikukao suhtes.

esmaspäev, 25. september 2017

Pisikese printsessi sünnilugu (37+1)

5. septembri õhtul olid toonused nagu ikka õhtuti, aga toonuste vahel oli väga vastik ja valus kõhuvalu, mis tegi mind murelikuks. Kuna valu läks järjest suuremaks, siis helistasin mehe töölt koju ja läksime EMOsse kontrolli. Igaksjuhuks võtsin haigakoti kaasa, aga mul polnud mingit tunnet, et ma sünnitama lähen, pigem oli mure, et midagi võib halvasti olla.
Haiglasse jõudes öösel kell 2 tehti kohe KTG, emakakael oli lame, avatud 4 cm, lootevesi alles. Kui arst ütles, et nüüd siis lähme edasi sünnitustuppa läksin ma näost vist täiesti lillaks ja kaotasin hetkeks kõnevõime. Mäletan kuidas kokutasin, et kas ma lähen sünnitama või. 
Seadsime ennast mehega sünnitustoas sisse, saime vanniga toa, vaatasime teineteisele otsa ja olime hirmul, liiga vara ju. 
Hommikul kell 5 olid tuhud 3 minutiliste vahedega, valu leevendamiseks kasutasin dussi. Hommikul 8.30 on avatus 8 cm, arst on rahul ja ütleb, et selle 6. septembri kuupäeva võime meelde jätta, laps sünnib sellel päeval. Edasi enam nii roosiliselt ei lähe, 2 tundi hiljem emakakaela avatus endiselt 8 cm ja tuhud on muutunud harvemaks ja nõrgemaks. Arst otsustab, et on vaja tegevust stimuleerida, saan kanüüli ja tilga, mis peaks asju kiirendama. 
Päeval kell 13.20 ei tunne ma enam mingeid kokkutõmbeid, avatus endiselt 8 cm, tilga doosi suurendatakse looteveed tehakse lahti. 
Kell 14.40 on emakakontraksioonid 2-3 minutiliste intervallidega, tunnen pressitunnet, emakakael avanenud 9 cm. Kuna valu on juba raske taluda soovin valuvaigistit ja saan paratservikaalanalgeesia. 
Emakakael on täisavatud alles kell 15.45, vahetan pidevalt asendeid, tõstetakse stimulatsiooni kiirust, alates kell 16.45 alustan aktiivset pressimist. Loote pea edasinihkumine on vaevaline, pressimisega tuleb küll edasi, kuid nihkub valu vaheajal uuesti kõrgemale. Olen väga väga väsinud, pressimine muutub järjest vaevalisemaks. 
Kell 17.20 otsustatakse väljutusjõudude nõrkuse tõttu sünnitus lõpetada vaakumekstraktsiooni teel, järsku on mu ümber 5 arsti. 
Teostatakse mitu rasket traktsiooni ja vaakumotsik tuleb kaks korda lapse pea pealt maha, ämmaemand peab tegema lahklihalõike. Kolmandal ehk viimasel korral ma pressin kogu jõust, ma ei suuda mõelda, et see raske pingutus võiks keisriga lõppeda ja õnneks ei lõppegi, sest kolmandal korral kõik õnnestub ja mu printsess näeb ilmavalgust.
Ma olen nii väsinud, aga õnnelik. Vaatan oma suurepärast beebit ja meest, kellest oli nii nii suur tugi. Mees nutab õnnepisaraid.
Pisike printsess kaalub 3396 grammi ja on 52 cm pikk. 
Sünnituse kestus 19 tundi 46 minutit. 
Mind õmmeldakse terve igaviku. Enne sünnitust oli mul suurim hirm just õmbluste ees, tegelikult see polnud üldse valus. Võimalik, et olin selleks hetkeks suurest pingutusest lihtsalt tuimaks muutunud ja rinnal olev beebi muidugi haaras kogu mu tähelepanu.
Rõõmusõnum on ka see, et saame siiski perepalati, mida alguses üldse ei pidanud saada olema, 
Raske on uinuda, muudkui imetleks oma pisikest printsessi, samas on kartus teda puudutada, äkki teen talle haiget.



esmaspäev, 4. september 2017

Kõik beebiasjad on olemas

37. rasedusnädal on käimas, küll mul on hea meel, et alustasime beebile vajalike asjade muretsemisega juba kaunis varakult ehk kuskil neljandal raseduskuul. Enam ei viitsiks ega jaksaks mööda poode käia ja asju valida. Eelarvele pole see ka nii pingeliselt mõjunud, kuna kulutused on jagunenud ühtlaselt igale kuule. Hea mõelda, et meil on kõik asjad olemas ja dekreedirahasid ostudeks polnudki vaja kasutada.

Alguses netist beebiasjade nimekirju lugedes tulid külmavärinad peale, pooltest asjadest ma polnud varem kuulnudki ja hindadest polnud ka mingit aimu. Aga see oli üks põnev ja hariv avastusretk.

Nimekiri olemasolevatest asjadest:

Vanker ja transport: vanker, vankrikott, vihmakile, putukavõrk, turvahäll, turvahälli soojakott, vankritekk, lambanahk vankrisse, beebimonitor.



Magamiseks: beebipesa, võrevoodi, madrats, madratsikate, voodilinad, voodipesu komplektid, baika tekk, aluslinad, voodipehmendus, kaisukas, magamiskott, voodikarussell.


Mähkimiseks: mähkimisalus, mähkmed, niisked salvrätikud, ühekordsed aluslinad, mähkmekorv.

Toitmiseks: lutipudel, beebilapid, imetamispadi.

Vannitamine, hügieen: beebivann, vanniiste, veetermomeeter, kapuutsiga vannirätik, pesemiskinnas, vatitikud, vatipulgad, küünekäärid, lutid.

Apteegikaubad: saialille tinktuur, kehatermomeeter, D vitamiin, paracetamol küünlad, ninapump.

Muu: lamamistool, tegelustekk.

Endale: ühekordsed aluspüksid, sünnitusjärgsed sidemed, nibukreem, nibukaitsmed, rinnapump, imetamisrinnahoidjad, imetamispluusid, rinnapadjad.

Riiete nimekirja ja kogused olen varem juba kirja pannud.

Enamus asju on ostetud uuena, osad asjad on soetatud järelturult ja päris paljud asjad on kingitud ning mõned tarbed on ka sõbrannadelt laenatud.
Eks mõne kuu pärast oskan öelda, mis osutus vajalikuks ning mis täiesti tarbetuks.




Haiglakott sünnitusmajja pakitud

Tegelikult on asjad juba mitu nädalat tagasi riiulile valmis pandud ja kõrval on nimekiri, mis tuleb haiglasse minnes veel korteri pealt kaasa pakkida. Eks paistab pärast kui palju üleliigseid asju ma kaasa pakkisin.

Beebile 
- müts
- kindad
- sokid
- body
- sipupüksid
- kampsun
- kombe
- tekk
- küünekäärid
- turvahäll
Endale
- ID kaart/ rasedakaart
- plätud
- vahetusriided
- hari/ patsikumm
- Seep/ sampoon
- hambahari/ hambapasta
- telefonilaadija
- imetamisrinnahoidjad 2 tk
- öösärk
- imetamispluuse
- spordipudel joomiseks
- glükoositabletid
- suur saunalina
- ühekordsed aluspüksid
- rinnapadjad
- hügieenilised sidemed
- garmastani kreem rinnanibudele

Mehele
- vahetusriided
- saunalina
- vahetusjalatsid
- näksimist
- sülearvuti