neljapäev, 29. juuni 2017

Käisime TÜ sünnitusosakonna tutvustusel

Käisime eile koos mehega TÜ Kliinikus sünnitusosakonnaga tutvumise ekskursioonil, ainuke niiöelda perekooli loeng kuhu ma sain registreeruda, sest kohad ei olnud veel täis. Eks järgmisel kuul pean kiirem olema ja õigel hetkel peale passima.
Käisime läbi teekonna sünnitama tulekust kuni haiglast lahkumiseni. Seda ma teadsin, et EMO uksest tuleb siseneda ja viitade järgi kohe õigele korrusele minna, aga meeldivaks üllatuseks oli, et kui ma tunnen, et rasedusega on midagi halvasti või enesetunne väga halb, siis ma ei pea EMO järjekorras ootama vaid samamoodi tuleb kohe üles sünnitusosakonda minna ja seal vaadatakse ja tegeletakse edasi. Loodetavasti seda varianti küll kasutama ei pea.
Sünni tabelitest nägime, et 2016. aastal sündis Tartu haiglas kõige rohkem lapsi augusti kuus ja 2015. aastal septembris. Ei kõla just väga julgustavalt, et minu tähtaeg on ka niiöelda üleüldine kõrgaeg. Sünnitusosakonnas oli väga vaikne, kui ukse kohal põleb roheline tuli, siis tähendab see seda, et palatis on inimesed. Sünnitustubadest oli ekskursiooni ajal hõivatud ainult üks. Tartus on 9 sünnitustuba, nendest kolmes on olemas ka suur vann. Praegu pole küll aimugi, kas tahaks vanni minna, aga valutamiseks tundub see hea lahendus mulle kui suurele veesõbrale.
Sünnitusosakonnast edasi liikusime sünnitusjärgseid palateid vaatama. Perepalateid on 13 ja kahekohalisi palateid 9. Meie ringkäigu hetkel olid 3 perepalatit tühjad, me väga väga tahaks seda palatit, et ka mees saaks peale lapse sündi meie juurde jääda ega peaks koju minema. Üks ööpäev perepalatis maksab 40.- 

Ekskursioon tekitas veidi kõheda tunde sisse, aga samas oli see kasulik käik, nüüd on teada millised ruumid ja tingimused eesootavad. Nägime ka ühte väga pisikest last, kes kuvöösis kosus. Kahju oli vaadata, aga hea oli näha, et haiglal on tippvarustus, et kõige pisemaid päästa ja aidata.

Muidu on enesetunne hea, viimase nädala jooksul olen iga päev kõndinud vähemalt 12000 sammu ja kaebused puuduvad.

esmaspäev, 26. juuni 2017

Võitlus jalakrampidega - rasedate massaaž päästis.

27. rasedusnädalat kohe täis, enesetunne endiselt mõnus ja tuju hea, ainult öösel külastavad mind põrgulikud jalakrambid,
Esimest korda tõmbas jalg krampi 14. rasedusnädalal, krambid hakkasid korduma paaril ööl nädalas, aga ei häirinud eriti elu. Mida aeg edasi seda tihemini ja valusamalt nad mind kimbutama asusid. Peale tugevat krampi hommikul ärgates on katsudes tunda nagu sääremarjad oleks tükilised. Olen proovinud magneesiumi tablette ja magneesiumi geeliga kaks korda päevas määrinud, lisaks teeb mu kallis peaaegu igal õhtul jalamassaaži, Püüan ka hästi palju paljajalu murul ringi käia ja panen rõhku vedeliku tarbimisele. Kõik see leevendas märgatavalt jalakrampe, aga päris lahti neist ikka ei saanud.



Mul on nii hea massöör, kelle juures olen käinud juba kaks aastat. Tänu temale sain peavaludest ja turjaprobleemidest priiks. Ka nüüd pöördusin hädas tema juurde ja sain abi. Peale tunniajalist massaaži olid jalad nii kerged, selline tunne oli laualt tõustes, et jalad ei kanna. Peale pisikest taastusaega majast väljudes oli jällegi tunne, et võin lennelda ja joosta sealt viiendalt korruselt spurtides alla, nii hea tunne oli. Lisaks sääremarjadele töötles ta mu õlgu ja sain kinesioteibi kaela peale, et enesetunnet veelgi kergemaks teha. Kindlasti soovitan kõikidele rasedatele massaaži, aga kindlasti tuleks väga hoolikalt massööri valida, et ta rasedale pigem kahju ei teeks kui kasu.



25. rasedusnädalal külastasin oma ämmakat. 
Vererõhk endiselt 120/60
 emakapõhja kõrgus 24
 loote südamelöögid 155
hemoglobiin 120
Kaalu selleks hetkeks lisandunud 5,6 kg. 


pühapäev, 11. juuni 2017

#tartusonrohkem avastusmänguga samme kogumas

Nüüdseks on käimas raseduse 25. nädal, enesetunne on väga hea, aga harjumuspäraseid spordialasid enam ei harrasta.
Leidsin endale hea viisi kuidas jalutada ehk samme koguda põnevamal viisil, nimelt on käivitunud suvine avastusmäng, mis võimaldab avastada mitmekülgset ja tegevusterohket Tartut.
Terve suve on võimalik läbida erinevaid punkte, mis tutvustavad tuntuid ja vähem tuntuid Tartu atraktsioone, vaatamisväärsuseid ja muidu toredaid kohti.

Kuidas mängida?
  • vajalik on Android nutiseade, tuleb Play poest laadida Navicup mobiilirakendus ja vajalik on mobiilne andmeside. 
  • Kui käivitasin rakenduse avanes mulle käimasolevate võistluste nimekiri, leidsin üles mängu "Tartus on rohkem" ja klikkisin sellel.
  • Valisin endale kasutajanime, sisestasin toimiva meiliaadressi ning sain parooli ja kasutajanime.
  • Logisin mängu sisse ja mulle avanes kaart kõikide mängupunktidega.
  • Ülesanne on läbida võimalikult palju punkte.
  • Võimalik on võita vingeid auhindu.
  • Täpsem info http://www.tartusonrohkem.ee

Olen üle mitme mitme aasta taas esimesi päevi Tartu elanik ja tore on taasavastada tuttavaid paiku ning otsida minu jaoks täiesti uusi käimata teid ning mõistata mida mõni salapärane märksõna tähendada võiks.

Esimesel päeval sain kirja 32 punkti ja selleks läks umbes 3,5 tundi ning tuli teha ligikaudu 11000 sammu. Toomemäe park ja botaanika aed - super ilusad paigad, kus romantilist jalutuskäiku teha või pargipingil head raamatut nautida.  Botaanikaaiale saime küll kaks ringi peale, enne kui otsitava skulptuuri leidsime. Linnakodaniku muuseumi poleks ma küll muidu kunagi sattunud, ma isegi ei teadnud, et sellise koha peal muuseum asub.
Antoniuse õuel polnud ka varem käinud, aga milliseid vahvaid suvekontserte seal korraldatakse, näiteks esinevad suve jooksul Sandra Vabarna, Jaagup Kreem, Tanel Padar jt. Sealne restoran tundus ka huvitav, kunagi tuleb kindlasti külastada.

Mulle selline linna avastamine täitsa meeldis, suve jooksul üritan ka kõik teised kontrollpunktid üles leida.


laupäev, 10. juuni 2017

Raamatud rasedusest

Suure lugemissõbrana tegin oma esimese beebiga seotud ostu hoopis raamatupoes. Valik just väga suur ei olnud, tahtsin mõnda eestimaist raamatut. Kuskilt oli meelde jäänud, et Saara Kadak ütles mingis intervjuus, et tema valmistub lapse saamiseks lugedes raamatut "Kõhule pai", kuna see lehitsedes tundus huvitav, piisavalt informatiivne, samas omanäoline, siis ostsingi.
Üldiselt raamat mulle meeldis, targemaks sain ka, osad seisukohad jäid minu jaoks küll võõraks ja ei kõnetanud, aga raamatu ostu ma ei kahetse. Enamasti jagan siiski samu väärtushinnanguid, mis raamatu autorgi.

Ämmaemand andis arvele võttes kaasa kaks raamatut "Beebi looduslikult ja loomulikult" ning isadele mõeldud "Isa&beebi"
Sain just esmalt nimetatud raamatust  oma esmased teadmised uuringute ja raseduse jälgimise kohta. Natuke lugesin isadele mõeldud raamatut ka, muhedas huumorivõtmes kirjutatud raamat.



Paljud soovitasid Ülle Liivamägi raamatut "Loomulik ehk aktiivsünnitus" 2002. aasta raamatut ma poodides ei leidnud, aga osta.ee oksjonikeskkonnast sain selle eriti soodsa hinnaga endale. Lugenud ma seda veel pole, aga lähematel nädalatel on kindlasti plaanis.



Osta.ee keskkonnast soetasin teisegi raamatu "Raseduse A&O. Kirjeldus ütleb, et see on kõige põhjalikum käsiraamat rasedusest ja beebi esimestest elunädalatest. 392 leheküljel on informatsiooni tõesti palju. Põhjalikult on kirjeldatud loote arengut igal nädalal ning naise keha muutusi erinevatel rasedusnädalatel. Põhjalik peatükk sellest kuidas rasedust nautida, raseduse meditsiiniteatmik, sünnitusjärgse perioodi teatmik.




Lisaks raamatute lugemisele tahame kindlasti koos kaaslasega osavõtta ka perekooli loengutest, aga Tartu Ülikooli Kliinikumis sinna regamine tundub paraja õnnemänguna. Juuni kuus õnnestus meil registreeruda sünnitusosakonna tutvustavale ekskursioonile. Eks pean juulis õigel hetkel arvuti taga olema, et saaks ka teistest loengutest osa võtta.


108 päeva tähtajani

Merit Raju on raamatus "Kõhule pai" öelnud ilusad read:

Ja nüüd sa päriselt oledki siin
minu kaisus - 
mu naba taga ja kopsu all...

Ma pole kunagi varem blogi pidanud, aga see tundub olevat vahva viis oma pisikese printsessi ootusaega jäädvustada.
Mõned faktid, mis on iseloomustanud mu senist rasedust:

  • I trimestril olin koguaeg nii väsinud, nii väsinud. Ma andsin tööl ära ettenähtud tunnid ja trennid, aga koju jõudes vajusin kohe diivanisse, isegi pesema minek tundus ületamatu raskusena. Õnneks see kurnatus kadus kaunis kähku ja asendus meeletu energialainega, mis mind siiani saadab. Eriti hea meel on mul selle üle, et oksendamisest ja iiveldusest peaaegu pääsesin.
  • Olen väga sügava unega ja pole varem öösiti pidanud tualetti külastama, nüüd korra öö jooksul on see muutunud vältimatuks käiguks. Varem magasin vabadel päevadel alati vähemalt 9ni ja tööpäevadel ärkasin koos äratuskellaga. Nüüd on hommikuid, kus kell 6 olen väga ergas ja ärkvel ja täis tahet juba tegutsema hakata. Tavaliselt söön midagi ja loen uudiseid ja siis tukastan veel tunnikese. Ja ma teen lõunauinakuid kui aega on, alguses olid need tunni pikkused, nüüd on märkamatult veninud vahel isegi kolme tunnisteks.
  • Esimesi liigutusi tundsin 17+6, naljakas tunne oli - nagu liblikad sibliks kõhus ringi.
  • Tänaseks on raseduse suurus 24+4 ja kilosid on juurde kogunenud 6. Ma olen alati suur maiasmokk olnud, aga vahepeal kadus magusaisu täiesti ära, kahjuks nüüd on ta tagasi ja suurem kui kunagi varem. 
  • Mu niigi paksud ja pikad juuksed näivad veelgi tihedamad ja kasvavad kiiremini.
  • Jalakrambid - ainuke vaevus mis mind vahel piinab. Külastavad krambid mind just öösiti, ei ole meeldiv unest suure valu peale üles ehmatada. Peale magneesiumi kaltsiumi tablettide kasutusele võttu on krambid praktiliselt kadunud.
  • Ma oleks sukeldunud nagu kuskile uude maailma, kui varem tekitasid kiusatusi raamatu- ja spordipoed, siis nüüd ei suuda ostmata jätta nunnusid beebiasju. Suured valikud seisavad alles ees - milline käru, voodi jne on just see kõige parem valik. 
  • Igatsen ma kõhuli magamist, tahaks rulluiskudega sõita ja tennist mängida, hirmutab teadmine, et järgmised kaks aastat ma ei tööta. 
  • Aga ma tean, et kõik muud mõtted kaovad kui pisikese ime oma rinnale saan :)